Investeerimismündid

Investeerimismündid on väärismetallidest tehtud rahatähed, mis lastakse välja mitmete riikide keskpankade poolt ning kasutatakse rahavahendite investeerimiseks.

Tänapäeva investeerimismüntidel on markeering, millel märgitakse väärismetalli sisalduse mass. Vahel tähistatakse sellistel müntidel nominaalväärtus. Samas võib müntide tõeline hind mitmekordselt ületada nende nominaalväärtust.

Investeerimismüntide peamised eripärad

Erinevalt kogumismüntidest toodetakse need suures suures tiraažis, kuna mündi hind ei sõltu selle haruldusest.
Alati tehtud kõrgeima väärismetalli sisaldusega.
Mõnedes riikides pole selliste müntide müük käibemaksustatud.
Mündi tegelik hind enamasti vastab väärismetalli valandi hinnale pangas sama kaaluga, mis münt.
Selliste müntide hind varieerub ja sõltub selle valmistamisel toorainena kasutatud väärismetalli hinnast antud hetkel.

Investeerimismüntide tekkimise ajalugu

Esimesteks investeerimismüntideks peetakse krugerrante, mis olid esmalt toodetud Lõuna-Aafrika Vabariigi poolt aastal 1967.

Need olid kuldmündid kaaluga täpselt üks unts. Krugerrand sai maailma esimeseks mündiks, mille hind vastas tollasele kulla jooksvale hinnale. Samas oli võimalik neid münte kasutada tavalise maksevahendina. See aitas kaasa müntide menukusele.

Näiteks USA-s oli eraisikutel keelatud omada kullavalandeid aastatel 1931-1977. Seega krugerranti ost osutus neile heaks võimaluseks seaduslikult investeerida raha väärismetallide abil.

Investeerimise aeg ja kursside jälgimine

Müntidesse investeerimine on pikaajaline ja planeeritud vähemalt aasta ajaks, välja arvatud mitmetuhandelised investeeringud. Kui Teie eesmärk on teenida raha, läheb vaja kannatlikkust ning kulla koteeringu jälgimist. Tuleb jälgida börssi ning analüüsida olukorda ennustustega, selleks et olla teadlik kui väärismetalli hind jõuab tippu.

Müntide ost

Investeerimismüntide ost on soovitatav ainult usaldusväärselt diilerilt. Nõnda saate vältida pettust, kui kuldmündi asemel müüakse Teile kullatud võltsing.